Roberto Sebastian Matta

Roberto Sebastian Matta sündis 1911. aastal Santiago de Chiles. Matta oli hilisema sürrealismi suur protagonist ja tema looming mitte ainult ei sillutanud teed Ameerika abstraktsele ekspressionismile, vaid avaldas ja avaldab jätkuvalt olulist mõju kaasaegsetele kunstnikele.

Pärast Santiago Ülikooli Católica de Santiago arhitektuuri eriala lõpetamist kolis ta 1934. aastal Pariisi, et töötada Le Corbusier’ ateljees, ning Madridi reisi ajal kohtus ta Federico Garcìa Lorcaga, kes tõi ta kokku Salvador Dalì ja André Bretoniga, kes kutsus teda 1938. aastal osalema Exposition International du Surréalisme’il, mis tähistas tema ristimist selles liikumises.

1939. aasta alguses kolis ta New Yorki, kus ta eksponeeris Julien Levy galeriis, Pierre Matisse’i galeriis ja Peggy Guggenheimi kuulsas “Art of this Century” galeriis. Tema karismaatiline kuju äratas tähelepanu noorte grupi, mida kutsuti New Yorgi koolkonnaks, sealhulgas Jackson Pollocki, Mark Rothko, Arshile Gorki ja Willem de Kooningi tähelepanu.

Just Matta töödele iseloomulikku automaatset žesti äärmuseni viies lõi see rühm keele, mis murdis Euroopa traditsioonidega, asutades esimese Ameerika liikumise: abstraktse ekspressionismi.

1949. aastal kolis ta Rooma, kus ta puutus kokku Afro, Capogrossi, Burri, Leoncillo, Corpora, Turcato ja Dorazio loominguga, Milanos aga külastas ta Lucio Fontana juhitud Spazialiste. Tema visiooniline ikonograafia, mis on jutustaja piltide kaudu, kõigub primitiivsete kultuuride ja tuleviku, teaduse ja müüdi, ajaloo ja kroonika vahel. 20. sajandi teisel poolel korraldas Matta näitusi üle kogu maailma. Lisaks olulisele retrospektiivile MoMas 1957. aastal väärib märkimist ka see, mis toimus 1985. aastal Pariisi Centre Pompidou’s.

Tema teoseid on tähtsates muuseumikogudes, sealhulgas Solomon R. Guggenheimi ja MoMa New Yorgis, Tate’i Londonis ja Centre Pompidou Pariisis. Ta suri 2002. aastal.